Hannover "daam koerakesega" jm.

Pildistatud Hannoveri lähilinnarongi aknast.
21. sajandi Gurov-id (ja ka Rževskid) peavad ilmselt valima eelkäikatest erineva lähenemistaktika daamidele.

Rongidest.

Hannover on Tallinnast veidi suurem linn. Raudteejaamas peatub päevas üle 600 reisirongi.

Proovige midagi sellist Tallinnas ette kujutada.
Isegi tasuta sõidu puhul ei oleks keda vedada.

Saksamaal aga on rongisõit suhteliselt kallis isegi kohalikele, põhimõttel mida kiiremini, seda kallim. Kuid rongid on sõitjaid täis.

Raudtee pidi olema saksa ornungi musternäide. Minu jaoks on tähendanud see sõna ka pedantsust ja jäikust. Kuid sel päeval, 8. märtsil toimus Hannoveris trammijuhtide streik.

Trammiks ei ole seda sõiduvahendit siiski õige nimetada.
Meil räägitakse tuleviku unistustes kiirtrammidest sakslased ütlevad U-Bahn e. Untergrundbahn, täpsem vaste oleks metroo.

Niisiis 8. märtsil U-Bahn ei liikunud. See on peamine linnasisene transport. Kuid sel päeval oli peale linnaelanike vaja veel messikeskusesse ja tagasi toimetada CeBIT-i  ca 150 000 külalist.

Linnaliiklus ja ka osaliselt messiliste vedu lahendati bussidega.

Põhiosa inimesi messile ja tagasi veeti rongidega. Iga 10 minuti järgi uus rong. Ei jätkunud linnalähironge S-Bahn (teisel pildidl punane), suunati liinile kahekordsete vagunitega rongid.

Vagunid olid küll puupüsti täis, kuid asi toimis.

CeBIT

on maailma suurim infotehnoloogiamess. See sündmus oli ka minu linna külastamise põhjuseks (Seda ka mitmel varasemal korral).  Messi külastatavuse tipp jääb dot- com buumi aega.

Edasi on külastajate arv vähenenud, kuid jääb ikkagi 300 - 400 tuhande kanti.

Selliseid ja ka lihtsamaid halle on kokku 450 000 ruutmeetrit. Kuigi viimastel aastatel ei ole kõik avatud on suht võimatu ka mitmepäevase ringitrampimisega kõigest ülevaadet saada.

Kui eespool mainisin, et rongide arv on seal linnas Tallinnaga võrreldes väga suur, siis näiteks ametlikult vaba WiFi võrku võib leida ainult raudtejaamast ja paarist kohvikust.

Ühel aastal oli messi ainuke vaba WiFi võrk Eesti väljapaneku juures, see oli aasta kui esitlesime E-politseiautot. Räägitakse, et mingi araabia naftariik tahtis kohe messil sõlmida kokkuleppe 150 auto ostuks...

 Sel 2012 aastal näitasid kohalikud om uut ID kaarti. eelmine variant oli magnetribaga, uus nagu meil.

Minul oli seekord peaülesanne saada ülevaade tahvelarvutitest, eriti ilmastikukindlamatest, millega saaks ka vaäljas tööd teha.  Tagasitulles kandsin ülemustele ette, et selliseid praktiliselt pole. Tahvlibuumi algus, iga tootja, sealhulgas sajad (tuhanded) aasia firmad olid välja tulnud oma mudelitega. Kuid kõik ühenäolised.

Üks tuntud firma lasi juba enne messi välja kõlaka, et neil toimub super veekindla tahvli esitlus. Olin kohal, akvaariumid, kalad ujuvad, tahvlid sees, külastajaid ligi ei lastud. Käivitati promovideo. Ilus lõunamere saar, tüüp surfab, kaks kena tibi jälgivad teda kaldalt. Sell tuleb kaldale ja küsib: "Arvake ära mis mul püksis on?" peale effektset pausi ja emotsioonide vaibumist võtab välja veekindla 5.1 helisüsteeemiga ja üliläikiva ekraaniga tahvli...

Ka autosid oli messil üksjagu. Audi tutvustas oma mingit connecting süsteemi. Saad auto arvutist koduga ja vastupidi ühendust võtta.

Ford oli väga uhke oma autode hääle ja käekirjatuvastuse üle. Põhimõtteliselt toimis see nii - jokkis autoomanik ronib autosse ja ütleb pehme keelega: "Tahan koju"
"Kuhu, kuhu?" küsib auto. Mees kritseldab ekraanile kaks tähte KO.. "Aa koju" aimab auto sõna ära ja ütleb: "Sorry, Google ei ole veel automaatjuhtimist valmis saanud, otsi kaine autojuht.

Autode show käis ka väljas. Vodafone oli kohale toonud ikka väga kiirelt sõitva mehe Jenson Buttoni ja McLaren Mercedes MP4-12C. VIP külaliste sõidutamisest kahjuks pilti teha ei saanud, päike paistis otse vastu.

Hannover

Midagi väga iseloomulikku sellele linnale välja tuua on raske. Loomaed on lahe, veidi vanalinna, enamus hävis sõjas. Kuid kui sinna satuksin, tunneks ennast mõnusalt. 

Läheks vaataks, kas Bogdan ikka oma õllekat peab. Enam vähem kahe piljardilaua suurune kõrts, millest ühe poole hõivaski igivana piljardilaud. Külje pealt löömiseks olid superlühikesed 30 sentimeetrised kiid, no võib olla veidi pikemad, kuid mitte oluliselt. Sest ruumi polnud. 

Veel pidi sinna mahtuma hiigelsuur koer Lord ja külalised ja peremees ise. Temaga sai erinevatel teemadel vesteldud, kuigi ei olnud ühtegi keelt, millest me mõlemad aru oleks saanud. Ainult poliitika ei olnud teemaks. Balkanimaades toimunust suhelda serblasega käte jalgade abil, tänan mitte.

Lõpetuseks vaade promenaadilt raudteejaamale. Maaall keldrikorrusel asuvad samuti poed jm. ärid, maapeale tulemata võib kõndida mitusada meetrit kesklinnani.