Mõne lausega Firenze ajaloost ja vaatamisväärsustest ülevaadet anda on ilmselgelt lootusetu üritus.
Seepärast lisan lõppu paar linki, millest huvi korral lisa leida.
Meie reisi 8. päev algas hotellis ca 100 km kaugusel Firenzest
Veidi vähem romantiline pilt, hotelli ees olev buss ja millel üks ratas vähem
Üldlevinud on arvamus, et itaallased peale oma keele muud ei oska. Suurtes turistilõksudes see ei ole enam nii. Kõik sai aetud ka inglise keelega. See hotell oli erandiks, mis kinnitab reeglit - siin peale itaalia keele muud ei osatud. Aga koht oli väike ja hotell samuti. Vaatamata keeleprobleemile jäi sellest hotellist väga hea mälestus: õdus ja kodune, viisakas teenindus.
Peale bussiremondi lõppu sõitsime veidi suuremasse hotelli, võtsime peale ülejäänud reisiseltskonna, seejärel suundusime Firenzesse.
Kahjuks ei alanud meie tutvumine linnaga Michelangelo väljakust. Minu arvates peaks kõik Firenze ekskursioonid sealt peale hakkama. Seda mitte ainul Taaveti kuju pärast, mille teine koopia on ka linnas ja originaal Akadeemia Galeriis. Originaali vaatamiseks peate küll varuma aega, sest järjekord sinna on väga pikk, Nagu ka Uffizi galeriisse ja Santa Groce kirikusse ja ....
 |
Firenze panoraam, märts 1995 |
Kirikule, eriti sisemusele tegi väga suurt kahju 1966. a. üleujutus. Arno jõgi uputas siis suurema osa linnast. Taastamine kestis aastakümneid. Kui kõrgele jõgi tõusis näeb kahel järgmisel pildil, mis tehtud väljaku teises servas. Valge silt ukse kohal näitab veetaseme kõrgust.
Ajaloolaste väitel on Firenzel peale kunsti ja kultuuri ka oluline osa panganduses. Nimelt olevat siin esimesed ettevõtlikud rahavahetajad ja laenajad seadnud end sisse kirikute ette, kus rahvas kõige enam regulaarselt koos käis, pakkudes seal oma teeneid. Aja jooksul kujunes igal rahavahetajal välja oma pink - banco. Kui aga keegi ebaõiglaselt käitus, löödi tema pink lihtsalt puruks - banco rotto, et ta enam oma tehinguid ei saaks teha.
Ilm oli järjekordselt kuum, õnneks kitsad tänavad pakkusid veidi varju.
Kuigi itaallaste Fiat ei ole enam absoluutselt domineeriv automark, leidub neid siiski palju.
Raekoda eriti pildistada ei õnnestunud. Selle esine oli lihtrahva jaoks suletud. Peale selle oli väljakut piiramas politseiautod, karabinjeerid soomumasinatega ja veel pool tosinat soomustatud Audit kirjadega "Guardia di Finanza". Siiski ühe foto tegin. Sellel on Michelangelo Taaveti koopia ja veel
üks skulptuur.
Ei tahtnud teile võhiku muljet jätta ja seepärast otsides netist infot leidsin sellise ilusa
itaaliakeelse lause: L'Ercole e Caco è una scultura in marmo di Baccio Bandinelli situata in Piazza della Signoria davanti a Palazzo Vecchio.
Proovin selle ära tõlkida: Sinjoriia väljakul Vana palee ees asub Heraklese ja Cacuse marmorskulptuur, mille loojaks on Baccio Bandinelli
Turvameetmete põhjuseks oli Itaalia välisministri vastuvõtt. Inglise keeles kõlas see üritus: "Within the framework of the Italian Presidency of the Council of the European Union, the Informal Meeting of Ministers for Development Cooperation will be held at Florence’s “Palazzo Vecchio”. Italian Deputy Foreign Minister Lapo Pistelli will chair the meeting." Tõlkida seda ma ei proovi.
Päike oli tõusnud kõrgele (vaadake eelmise foto turvameeste varjusid!) ja küpsetas korralikult,
Sattusime ühe restorani juures konstruktsioonile, millest õhkus jahedust. Ventilaatorite ees olid voolikud, mis pihustasid vett.
Ümberringi oli rahvast palju, kuid sees istus vaid üks jämedat kuldketti kandev mees oma kaaslasega. Selgus saabus heites pilgu menüüle - suur (0,66 L) õlu maksis 10 euroraha.
Minnes söögikohta tutvuge alati menüüs olevate hindadega. Oma esimese reisi aeg lendasin ka ise "orki" (see juhtus küll teises linnas, mitte Firenzes). Astudes restorani tellisime pastat ja küsimusele mida joote vastasime - veini. Millist? Valget. Ei hakanud ju seletama, et menüüs olevad veinimargid ei öelnud meile midagi. "Come vuoi" vastas peremees ja kadus keldrisse. Veidi aja pärast tuli ta tagasi kandes tolmust korvpudelit. Täpset hinda ma ei mäleta, mis maksime selle liitri veini eest, nulle oli ikka väga palju (siis kehtis veel liir).
Kas peale kahte külastust tahaksin veel tagasi Firenzesse?
Esialgne vastus oleks ei, sest niipalju linnasid ja kohti on veel nägemata. Kuid järgi mõeldes: väga varajasel hommikul, kui linn on täiesti tühi tahaks korralikult pildile saada järgeva kellatorni. Kas ei ole võrratu?
Ma usun, et otsides leiaks ka koha, kus selle kellatorni kõrval olev Santa Maria del Fiore katedraal tervenisti pildile mahuks. Ja selle kõrval olev babtisteerium ja selle Michelangelo loodud paradiisiuks ja ...
...Ponte Vecchio pimedas või loojangu aeg võiks pildile võtta.
Lõpetuseks veel kaks pilti Ponte Vecchio -st "seestpoolt"
Kui trehvate kuskil Firenze turu lähedal metssiga, kelle pronkskärss on läikiv, katsuge seda samuti, pidi õnne tooma!
Lingid:
Eestikeelne Firenze lühitutvustus
Ingliskeelne virtuaalgiid
Postita kommentaar