San Marino

Mnemoturniiri küsimus: nimetage San Marino suurim linn?
Vale vastus. Kolme suurema linna elanike arv on

1. Serravalle: 9800
2. Borgo Maggiore: 6000
3. City of San Marino: 4400

Et sellesse väikeriigi väikelinna jõuda tuleb meil läbida terve Põhja-Itaalia lauskmaa. Esmakordselt seda teed sõitjat valdab varsti pettumus. Mitusada kilomeetrit noolsirget kiirteed ja seda ümbritsevat tasast maastikku. Ainukeseks vahelduseks on mõned jõed ja siin seal eemal paistvad kirikutornid.

Kaarti vaadates selgub, et möödume linnadest Padova, Ferrara, Bologna veidi kaugemale jäävad Verona, Parma, Modena ja palju teisi väiksemaid linnasid, mis kõik oleks väärt külastamist. Peale Bolognast möödumist hakkab eemalt paistma Apenniinide eelmäestik. Ühe mäetipu külge on nagu kleebitud majad ja tipus paistavad kindlusetornid. See ongi meie sihtpunkt.

San Marino ise algab juba tasandikul, kuid kõigi eesmärgiks on siiski mäetipp. Teel sinna möödume lennukite muuseumist, mis vääriks külastamist, kuid meil on kultuurireis ja ajagraafik on pingeline. Kes on ise oma aja peremees (autoga reisil) ja tehnika huvitab, see oleks ilmselt enne juba Modenasse pidama jäänud, seal asub kaks Ferrari muuseumi. Samuti Lamborghini, Maserati, Pagani tootmine ja muuseumid...

Pöördume tagasi peateema ja esmese foto juurde. Paremale jääb parkla, turismibussid kõrgemale ei pääse. Parkla paremas ääres on kaks telefoniputkat. Selgus, et üks on kohalik bussijaam, sealt saab osta pileteid näiteks iga 20 minuti tagant Riminisse väljuvale bussile. Selle bussijaama taga seisis politseiauto, milleks oli Fiat Panda. Väike riik tingib väikesed lahendused.

Esimesel fotol vasakul laterna taga asub turistilõks. Väga agressiivse ja toimiva turundusega alkoholipood. Ühtegi korraks seisatavat turisti ei lasta mööduda ilma degusteerimispakkumist tegemata. Esimesena pakutakse pits kohalikku grappat. Seejärel küsitakse, mida veel valada, limoncellat, amarettot...

Üks nipp on vist selles, et peale seda esimest samaka pitsi tunduvad järgmised margid jumalate joogina. Kui lisada sellele pealetükkiv viisakus ja odavad hinnad, on võimatu ilma ostu sooritamata väljuda.

Muuseas juba 95. aastal oli neil väljas silt: "Siin räägitakse vene keelt" (vene keeles loomulikult)

Täna on kirillitsas sildid ja reklaamid igal San Marino poel, mõnel ainult venekeelsed ongi. Naljakas fakt on see, et minu esimene San Marino külastus ainult selle majaga piirduski. Autobuss oli peaaegu mäetippu jõudnud kui hakkas sadama väga tihedat ja laia lund. Kuniks pagasiruumist oma koti sain ja sealolevad tossud jalga ajasin sandaalide asemel, oli seltskond lumetuisku kadunud ja isegi nende jälgi ei olnud näha. Degusteerisin siis selle alkopoe jooke, ostsin kaasa pudeli kohalikku amarettot ja läksin lõunat sööma samas majas asuvasse söögikohta. Meie grupp saabus tagasi koos lumesaju lõppemisega. Järgmised 2 fotot siis märtsist 1995

Tagasi tänapäeva - mõned vaated väljapoole:

Selleks, et siseneda kindlusemüüriga ümbritsetud vanalinna, tuleb läbida kõige välimises müüris olev
värav - Porta de Loco. Selle ees oleval ülekäigukohal reguleeris liiklust politseinik. Väga ametliku ilmega peatas ta iga jalakäija ilmumisel liikluse, vajadusel aitas neid üle tee.

Meie tagasiteel väravast väljumisel vestles ta sõbraga, olles liiklusele selja pööranud. See on lõunamaa inimeste erinevus meist. Me oleks sellisel juhul sõbraga suunurgast paar sõna rääkinud, või vähemalt silmanurgast jälginud, mis rajal toimub. Jutud räägitud asus ta oma kohale ja töö jätkus.

Tegelikult peatusid vajadusel kõik autod ka ilma tema sekkumiseta.

Kauplused vaheldumisi söögikohtadega - San Marino põhisissetulekuallikaks on turism.

Ühe kaupluse uksel nägin järgmist silti. Kui ma seda pildistada tahtsin, küsis müüjanna, kas te ei saa aru, et pildistada ei tohi? Vastasin, et ainult seda silti tahaksingi üles võtta, löödi käega, tõlgendasin žesti kui nõusolekut.

Mäetipus asetsevates kindlusetornides jäi käimata. Sealt avaneva võrratu vaate nägemiseks on teil kaks varianti:

1. Oodata kuniks jälle sinna satun
2. Minna ise kohale

Üks väga "sanmarinolik" koht meeldis mulle eriti. Kuidagi ei suutnud otsustada, missugune seal tehtud foto kõige parem on. Seepärast pakun lõpetuseks valiku neist. Pildistamine võttis aega, sest keskel oleva naisefiguuri juures oli pidevalt selfie klõpsutajaid, kusjuures mitte ainult mehed, tegid seda.