Relvastatud meeste mittesõbralike pilkude saatel sisenesin Rohu raketibaasi territooriumile.
Loodan, et ma nende põdrajahti ära ei rikkunud. Sattusin sellese kohta juhuslikult. Peale väga pingelist töönädalat otsustasin lubada endale pildireisi. Hommikune ilm paistis minu plaani toetavat, üle mitme setme päeva ei tilkunud taevast midagi ja isegi päikest oli pilvede vahelt näha. Peale Rakveres kohvipoe külastust selgus, et esialgset kavatsust lääne poole sõita peab muutma. Tume pilvesein oli ees.
Kasutades varemgi toimivat metoodikat - pöörata ristteedel heledama taeva suunas raketibaasi sattusingi. Rohu ehk Lebavere baasi kohta leiab lugemist Väike-Maarja valla kodulehelt. Kui soovite ise seda külastada proovige järgmist Google Mapsi linki. Koostades seda linki selgus minu üllatuseks, et käesoleval aastal sõitsid seal läbi ka Google autod Street View salvestamiseks.
Esimesel fotol on raketiangaar. Sellesse mahtus kaks 22 meetri pikkust raketti.
Teisel fotol on raketi stardiväljak.
Pildistades seda väljakut hakkas mu fotoaparaat käituma väga veidralt, näitama absurdseid säriaegu ja nende järgi ka pilte tegema. Ja päeva jooksul see trikitamine ei möödunud. Seepärast ei hakanud ma üritama teha pilti läheval asuvast teisest angaarist ja teenindushoone seinal osaliselt säilinud nõukogude aja "popkultuuri" teost.
Eelnevalt olin jõudnud teha sellise võtte.
Selle pealkiri võiks olla: "Sügisvaade läbi tuumapeade hoidla". Järgmisel fotol on hoidla ise.
Selle kõrval veel üks.
Olin oma fotoaparaadiga ühte meelt, et see koht on küll huvitav, kuid positiivse emotsiooni saamise suhtes on paremaid paiku. Seepärast võtsime suuna Pariisi poole. Teepeal tahtsin veel läbi käia naaberbaasist Kadilast, mida ma enne külastanud ei ole. Kuid juba eemalt silmasin pargitud jahimeeste autosid ja loobusin. Minu päev jätkub järgmises postituses.
Postita kommentaar