Queen

Kaks soojendusbändi on oma etteasted teinud. Proovisin ka neid kuulata, kuid süvenemist segas millegi suure ootus.



1974 - sügisel sain omale esimese magnetofoni. Lampidega lintmakk Snežet 301.

Link piltidele ja tehnilistele andmetele (vene k.). Juba liikus ka transistoritega lint- ja kassetmakke, kuid määravaks sai suvel teenitud rahanumbri suurus. Hiljem selgus, et selle aparaadi odavuse põhjuseks oli asjaolu, et Brjanski (sõja)tehases valmistati korpus ja lindiveomehhanism, elektroonika lisati aga vangilaagris (töökoloonias). Ma nägin hulga vaeva, et külmjootekohti üle tinutada.

Muusika lindistamisega ol sel ajal veidi keerulised lood. Raadiost tuli 2-3 lugu nädalas, telekast 2-3 lugu aastas (1. jaanuari öösel). Põhiliseks muusika kuulamisallikaks oli Radio Luxemburg, lindistamiseks see ei sobinud.

Sünnilinnast Keilast sain sugulaselt Polyphoni lindi. Sel ajal oli see väga kõva sõna vahetamiseks, salvestamiseks. Nii tekkis minu fonoteeki ansambel Queen LP "Queen".

Esialgu ei olnud Queen minu tipplemmik. Pigem David Bowie, Sweet, Suzi Quatro. Kuni ilmus album "A Night at the Opera". See plaat tervenisti ja eriti Bohemian Rhapsody tõi minu jaoks muusikasse uue dimensiooni.

Tagasi lauluväljakule. Teise soojendusbändi esinemist sai kuulata seistes kohvijärjekorras.
Ja siis ta algas. Ma ei proovigi kirjeldada tunnet mis valdas mind ja kõiki teisi mu kõrval.
Parim kontsert, kus olen viibinud.