Sattudes esimest korda Rutja randa (aaastat viis tagasi), meenus mulle lagunenud piirivalverajatisi nähes kohtumine Rutja piirivalvuritega aastast 1979.
Ilus laupäevane suvepäev, sõidame sõbraga jalgratastega Eismalt Rutja poole. Metsavahel läks mul radikas vesi keema. Läksin ontlikult metsavahele probleemi lahendama. Järsku kostis seljatagant: "Stoi, kto tam".
Ehmatasin tõsiselt, kõrvale vaadates nägin sõdurit automaadiga.
Proovisin midagi seletada, mis kõlas ilmselt rumalalt, et see olen mina ja ma seisangi.
"Dokumentõ"
Tirisin taskust passi ja piiritsooni loa. Piirivalvur uuris neid ja küsis: "Mis te siin metsas teete."
Ma seletasin, et puhkame Eismal ja metsas ei ole mul enam midagi teha, see väike asi juba tehtud,
plaanis ümbruskonda vaadata ja heal juhul saunaks Kundast mõned õlled tuua kuna kohaliku poes olev õlu oli hapuks läinud.
Kes seda aega ei tea, siis õlut külmletis ei hoitud ja säilivusajaks oli nädal. Kohalik toodang ei pidanud suvel harilikult üle kolme päeva vastu, siis oli näha pudelipõhjas mitme sentimeetri paksust sadet.
Piirivalvur: "Ütlesid, et puhkate, aga loale on kirjutatud: lubatud viibida piiritdoonis tööasjus...., te viibite siin ebaseaduslikult"
Ma tõesti ei tea, miks sellele paberile oli kirjutatud tööasjus, ilmselt keegi eksis täitmisel. Mõtlesin mida nüüd endaõigustusek öelda.
Järsku piirivalvur leebus. "Olgu, lasen teid minema kui toote Kundast kaks õlut"
Mina küsisin, et kuhu ma need õlled toon, siia metsa või?
Tema: "Annate tõkkepuu valvurile, ütlete, et seersant Ljošale, arvestage, et ilma õlleta teid tagasi ei lasta"
Läksime sõbraga, kes oli tulnud vaatama mis toimub, rataste juurde. Ja väntasime Rutja poole.
Tõkkepuu juures uuriti veel kord meie dokumente ja pressiti veel üks õlu välja.
Väntame edasi, kui sõber küsib: "Aga mis teha, kui Kundas õlut ei ole? Suveaeg, laupäevane päev, täitsa võib juhtuda"
Mina ütlesin, et mina tean ümbersõitu Kunda - Põdruse - Haljala ja edasi peab uurima. Kilomeetrit 60
tuleb ära. Muidugi võime kohalikke käest uurida, kas mõnda lühemat varianti ümbersõiduks leidub ja loota, et meid spioonidena üles ei anta.
Õnneks oli Kundas õlut. Tõkkepuu juures loovutasime neist kolm. Kusjuures seda kästi teha nii, et valvetorni ei paistaks. Ei tea kas seal tornis oli keelekandja või õllekõri.
Selline lugu siis.
Tuul oli nii tugev, et pidin varjus sätted paika panema ja siis üritama mere ääres pilti teha.
Postita kommentaar