Seekordne pildiseeria on Uljaste põhjapoolsest osast.
Sonda - Pada teel on oosi lõpp. Ronid avafotol olevast mäest üles, veidi üle kahe kilomeetri astuda ja oledki järve ääres.
Kevade sissejuhatuse kohta märtsi esimeses pooles, mis purustas soojarekordid ja lõppes virmaliste ja lumetormiga mul pildimaterjal puudub.
4. aprillil sadas samuti lund
Läbi lühiajalise kuid tiheda lumesaju helendas midagi tugevlilla tooniga.
Näsiniine alla oli ennast peitnud esimesed sinililled.
Loodus omapead.
Paar päeva hiljem lund enam ei sadanud, vihm vaheldus päikesepaistega. Siis on ka tehtud selle postituse esimene foto.
Sarapuu
Öösel oli keegi sipelgapesa kallal maiustanud. Augu kuju järgi pakuks välja sipelgakaru.
Veel puutumata loodust
Toomingas hoogu võtmas
9. aprill, murdunud kask
Selle puu suurusest peaks aimu andma järgmine foto: "Vask ja Kask"
Vaade rabale ja Soojärvele
Samad puud, mis eelmisel pildil "profiilis"
Vaade Soojärvele (Mädajärv) veidi lähemalt.
Teoreetiliselt oleks ka järve äärde pilditama pääsenud, sest vett oli suhteliselt vähe. Ainult selleks tulnuks kaks ja pool kilomeetrit kummikutes (ja sama palju tagasi) kõndida.
Suurjärv või lihtsalt Uljaste järv
Järve lähedal võis isegi veel jääd näha
Sama koht veidi vasemalt, kes käinud on tunneb selle järgi koha ära.
Järgmine foto seostub mul 1923. aastal Uljastel kirjutatud luuletusega
Igor Severjanin ПОЛЯНКА ШУСТРОЙ БЕЛКИ:
Над озером полянка,
Полянка шустрой белки.
Там фея и вакханка
Затеяли горелки...
Selle postituse viimased fotud on 16. aprillist.
Küige suuremad lehed on imalpuul (mage sõstar)
Näsiniine aeg on läbi saamas, käes on sinililleaeg
Loodetavasti leian mahti ka teie jaoks see jäädvustada, püsige lainel.
Postita kommentaar