Esimesi sinililli võis see aasta leida märtsi keskel, viimased jäävad maikuusse. Minu postitus on aprilli viimasest nädalast, mil nad valitsesid Uljastel.
Minu (foto) retked algavad ikka oosi põhjaotsast. Esimese kilomeetri jooksul paremale pöörates satub varsti rappa.
Soo ääres looklev rada võimaldas liikuda ka ilma kalamehekummikuteta. Järgnevad kaks fotot on samast kohast, vaade mäele ja vaade rabale.
Järgmised fotod on peale õõpäeva kestnud vihmasadu, mis muutis kõik roheliseks
Tee äärde jäi üks haljastatud elamu. Peremeest ei tundunud kodus olevat (või oli tagatoas peidus).
Sellel päeval pidi kogu aeg jalge alla vaatama, sest tee oli tihedalt kaetud konnadega. Tundus et kõik Kuresoo omad olid suundumas Uljaste sohu ja vastupidi. Üks pulma kontvõõraks kiirustaja jäi ka pildile.
"Aafrika rand"
Uuesti mäe otsas
toomingas
Sarapuud paistavad eemalt veel täiesti raagus, lähedalt see nii ei ole,
Kollane triip männil tähistab matkarada. Sinililled on päikeselistes kohtades loovutanud kohad teistele. Siin veel mitte.
Tegelikult on isegi näsinined olemas. Ka esimese postituse peategelane õitses kahvaturoosade õitega.
Kuid las jääb ta meelde lillalt mürgisena, seepärast lisan ühe teise näsiniine foto.
Liikudes ei teki erilist soovi teelt ja radadelt kõrvale pöörata, enamus metsaalusest näeb välja nagu järgmisel fotol
Kas järgmine postitus kannab nime ülaste aeg? Jään hetkel vastuse võlgu.
Postita kommentaar