Mõtlesin kas oleks IN kasutada pealkirjas väljendit 50 varjundit. Aga viimasel metsaskäigul veendusin, et loodus pakub hetkel neid rohelise toone tunduvalt rohkem.
Kui mu pildid teid selles veenda ei suuda võtke korraks aeg maha ja suunduge loodusesse (seda juhul kui olete mu blogi reaalajas lugeja ja kalender näitab mai keskpaika).
Sinililli võib veel trehvata ainult kõige varjulisemates kohtades.
Valget tooni lisavad ülased, nednde aeg hakkab küll läbi saama. Vahetust on üle võtmas jänesekapsas ja maikelluke.
Paljudes kohtades on näha metssigade "künnitööd". Mulle jääb arusaamatuks, miks mõnes kohas on just teerada üles songitud ja palju kärsasõbralikum metsaalune on jäetud puutumatuks.
Järgmisel pildil on üks äärmus rohetoonidest. Tegelikkus on veel mürkrohelisem kui minu fotol.
Vahelduseks ka muid värve Uljaste järve põhjakaldalt.
Kena kuid salakaval tõus järve äärest mäe otsa. Näed omaarust tippu, sinna jõudes selgub, et samapalju on veel tõusu ja seejärel avaneb uus vaade uue tõusuga.
Vaade rabale ja soojärvele (lehekuu edition)
Mõni sarapuu ei ole ka eelmise aasta lehtedest raatsinud loobuda
Pihlakas
Mitmel korral on see vesi peatanud mu tee Soojärve äärde.
Seekord olin pika varrega kummisaabastes.
Järgneva foto jaoks paremat võttekohta otsides vajusin järsku ühe jalaga kubemeni vette. Järv kasvab aeglaselt kinni ja selle äär on mõnes kohas õhuke.
Järve poole mööda mäge marssides oli kosta hanede ülilärmakat nõupidamist. Soojärvel neid ei olnud, ilmselt olid mõne suurema lauka peal.
Postita kommentaar