Ülimalt erevalge kuid samal ajal ka väga soe valgus.
Paar päikeselist päeva on jääd hoolega pealt närinud.
Paremal Kamandu kaela juures istus jääl kalamees võttes veel sellest hooajast viimast.
See nimetus (ka Komandanuka) on tulnud tänu eruohvitserile, kes tihti järve kõige kitsamas kohas õngitses.
Folklore.ee tsitaat:
Viru-Nigula, Uljaste k 1939:
Kuldhaug Uljaste järves
Kord vana Uljaste elanik Kamandu õngitses järvel kalu omatehtud haavatükist künas. Juba hulk aega püüdes nägi mees, kuidas üks suur kala end aeg-ajalt veepinnale tõstis. Mees seda nähes mõtles: „Kas krokutill peab oma utsenjat, aga kust tema siia on saanud?“
Mees oli väga huvitatud ja läks vaatama, mis seal siis õieti lahti on. Juurde jõudes mees nägi, et seal on suur haug: silmad kui toovriaugud, hõbevaljad peas ja kuldketiga ühe suure kivi küljes kinni.
Kala jutustas talle: „Mina olen kalade kuningas ja tulin siia suure pilvega, sest olin pilvele teejuhiks.“ See kivi on praegust alles, seda kalade kuningat pole enam keegi näinud.
Jutustanud Johannes Kalamees, kirja pannud Kalju Kalamees.
Püsilugejatele - järvel valitsesevat vaikkust rikkusid ainult üks rähn ja üks vares.
P.S. Kamandu kaela, millest juttu ei ole õnnestunud korralikult üles võtta, lisan lähiajal. Püsige lainel.
Postita kommentaar