Francis Dominic Nicholas Michael Rossi oli laval ainuke kes kuulus bändi ka 1967. aastal kui Status Quo asutati. Kahjuks teine asutajaliige Rick Parfitt sai paar nädalat tagasi Antalyas enne esinemist infarkti. Ta on küll õnneks tervenemas kuid otsustas tuuril enam mitte osaleda.
Minu teekond koos SQ-ga algas ligikaudu samal ajal kui nad esimest korda Gröna Lundis esinesid. Pildistasin pilti sealses galeriis.
Status Quo musa on saatnud sellest ajast pidevalt:
- Olnud seltsiks pikkadel töötundidel, praegu küll eelistan taustaks neutraalsemat Italodiscot
- Kõlanud koosolemistel ja pidudel. Ühe lauluga sai isegi nõutuks minu tehtud diskodel.
- Kui mu töö oli seotud pikkade sõitudega, siis aitas kojusõidul. Raskematel juhtumitel oli küll tagavaraks Sex Pistolsi CD
- Kui mu naine ei olnud veel seda aga mul oli kindel soov, et ta saaks, siis oli üks peibutus Status Quo kassett minu autos
- Haapsalu 2006 ja Statuse kontsert on üks meie eredamaid mälestusi
Tavaliselt ma kontserditel fotokaga ei käi. Esiteks ei ole see paljudes kohtades lubatud ja teiseks ei võimalda see nautida esinemist ja kolmandaks on raske saadud emotsioone pärast kirjasõnaks vormistada.
Gröna Lundi võib fotokaga siseneda ja esinemise alguses tegin ka mõned fotod.
Eilse Deep Purple kontserdiga võrreldes oli rahvast veidi vähem ja publik oli mitmekesisem.
Avalugu Caroline tõi meelde kohe 2006. aasta, kus see oli samuti avalooks. Statistika järgi on nad seda lugu tuuridel esitanud ligi 2500 korda. 2500 - mõtelge.
Fotol paremal John "Rhino" Edwards ja vasakul tema poeg Freddie Edwards, kes asendas haigestunud Rick -i.
Quole on omane igasuguse staaritsemise puudumine. Ja rõõm, mida nad rock´n´roll-i esitamisest tundsid paiskus koos muusikaga publikusse ja sealt tagasi muusikuteni.
Pildi keskel oleva neetidega käevõruga mehega oli naljakas juhtum. Ühe loo ajal astus talle ligi Whitesnake kirjaga särki kandev sõber - hevivend kes ütles talle "Mis sa sellist jama kuulad, lähme parem õlut jooma". Käevõruga mees pöördus ringi ja tema näos oli korraga nii süütunne kui kahjutunne. Lõpuks manas ta ette mister Beani ilme - ma ei tea midagi, lihtsalt juhuslikult olen siin ja kadus koos sõbraga pontoonibaari suunas.
Käesolev aasta on sellepärast omapärane, et tõenäoliselt on mul võimalus kuulata oma kolme lemmikbändi esinemist. Queeni postitus. Seal mul fotokat ei olnud, on üks pilt, mis on töödeldud kaader telefonivideost ja jutt on veidi konarlik. Ilmselt on vaja veidi aega, siis vaatan teksti üle.
Statust kuulan hetkel ja kolmanda esineja piletid on juba ostetud.
Peale eelnimetatute on veel olnud nauditavaid esinemisi. Näiteks Dingo Arturi baari jaanitulel. Siis veel selle postituse kirjutamise ajal on paari tunni pärast kohalikul laval oma tuuriga üks minu kohalikke lemmikuid Vennaskond.
Kahjuks Gigi D'Agostino ainult peaaegu tuli eestisse, kuigi ma ei olnud ka päris kindel, kas teda vaatama lähen.
Nagu iga hea asi, sai ka see kontsert liiga kiiresti otsa. Kuidas me koju (hotelli) saime loe eelmisest postitusest. Kuidas me koju (Eestisse) saime järgmisest.
Postita kommentaar