Blogi fotodega loodusest ja reisidelt. Koos jutuga ja vahel ka ilma.

teisipäev, 29. aprill 2014

Letipea - täna, eile, varem

+ No comment yet
Letipea  Ehalkivi Kalev Vask Eesti loodus Estonian Estonia nature photography photo blog loodusfotod loodusfoto looduspildid
Letipea Ehalkivi

Usaldusväärsest allikast oli teada, et Ehalkivile peaks ligi saama kuiva jalaga.

Seisin ja kirusin allikat, sest avastasin, et olin unustanud kummisaapad autosse panna.


Luksuma hakates lõpetasin kirumise, sest luureandmed pärinesid iseendalt. Eelmine õhtu, peale pikka arvutis istumist, läksin korraks välja ja pilk läänetaevasse tekitas tegutsemisplaani.

Sõidu aeg selgus, et horisonti katsid tihedad pilved. Kuid kuna aju vajas tuulutust sõitsin edasi.
Letipea randa jõudsin hetk enne päikese kadumist pilvedesse.

Rannas oli täielik tuulevaikus, eemalt päikese suunast kostis luikede häälitsusi. Kuna hakkas hämarduma plaanitust varem, tegin veel järgmise pildi ja võtsin pikema sammu ja suundusin Letipea neeme nr. 2 poole. Miks nr. 2 ? Letipea poolsaare tipp on kolmeharuline.







Samast kohast eile tehtud pilt ida suunas. Sellel on majakas, mis asub Letipea neemel.















Kaardilt on lihtsam näidata, eile suundusin keskmisele neemele, Ehalkivi jääb vasakule.

View Larger Map

Muuseas kuulsin kusagilt, et Letipea maastikukaitseala ideest kuni juriidilise vormistaseni kulus 1992 aastal kolm päeva. Nii kiire tegutsemise ajendiks oli Kunda soov rajada Letipeale sadam

Kõige vasakpoolsem neem kannab nime Ulluneem, seal tegin ma 2012 augustis ühed oma parimad loojangupildid.

Letipea Ulluneem loojang  Sunset Kalev Vask Eesti loodus Estonian Estonia nature photography photo blog loodusfotod loodusfoto looduspildid



Letipea Ulluneem loojang  Sunset Kalev Vask Eesti loodus Estonian Estonia nature photography photo blog loodusfotod loodusfoto looduspildid


Tagasi eilsesse päeva,  Järgmisel pildil on näha vasakul Ehalkivi, kahjuks pildilt ei paista kuid palja silmaga oli näha, et kivi on täiesti kuival. 



Loojangupilt eilsest


Sõites eile tagasi kodu poole, lendasid mulle madalalt vastu hanede parved. Paar korda tõmbasin ennast tahtmatult autoroolis ennast küüru. Ilmselt tuli ka neile üllatusena, et nii vara hämardus.

Tulles tagasi eilsest päevast tänasesse, siis seisin ja vaatasin Ehalkivi, seejärel tossusid jalas. Leidsin juba ennast mõtlemas mereveetemperatuuri üle.


Veidi otsides leidsin roostikus raja, mis tekitas lootust.
Jõudes roostikust välja, näitas ennast ka päike. Ja tegi seda vahelduva eduga kogu selle aja, mil kivi "porteteerisin" ja ümbrust pildistasin.

















Postita kommentaar