Blogi fotodega loodusest ja reisidelt. Koos jutuga ja vahel ka ilma.

laupäev, 12. juuli 2014

Itaalia - Vesuuv

+ No comment yet
view from mountain Vesuvius

Tavaliselt lähenetakse Mount Vesuvius-ele ligi 1000 meetri kõrgusel asuvalt parkimisplatsilt ja edasi  jalgsi veel 150 meetrit (vertikaalskaalal) tõusu, meie teekond tippu oli omapärasem.


Meie buss (ja juhid) tegi tõsise vägiteo ronides mööda kitsat ja järsku teed Vesuuvi rahvuspargini. Seal istusime ringi pildil nähtavasse tõsisesse offroad aotobussi.











Kitsas serpentiin viis algul läbi rahvuspargi metsa



Seejärel vahetusid puud akaatsiate ja muude põõsastega.



Minu kõrval istuv vanem proua kurtis oma muret. Tahaks aknast nähtavat koduste jaoks fotokale jäädvustada, kuid ei julge välja vaadata. Soovitasin tal silmad kinni pildistada, eks kodus turvaliselt tugitoolis istudes otsustab, kas julgeb ise ka näha, mis pildile jäi.

Nagu sellelt pildilt paistab, võttis ta mind kuulda.



Siis saabus hetk, kus edasi pidime oma jalgadele lootma.




Kahjuks ei olnud meil infot, pikk teekond ees ootab. Seepärast vaatamata piisavale ajavarule (3 tundi) alustasid kõik suhteliselt kiires tempos. Poole tõusu peal hakkasid vanemad inimesed "selg ees" vastu tulema.




















Vahel rebenes pilv, milles olime korraks: Naapoli, õigem on nüüd vist kirjutada Napoli



Peale ligikaudu pooletunnist ronimist olime kohal.





Kuigi Vesuuv käitub peale viimast purset 1944 aastal rahulikult, kraatris on vaid veidi väävlilõhnalist suitsu, loetakse teda endiselt üheks maailma ohtlikumaks vulkaaniks just oma salakavala vaikuse tõttu ohtlike pursete vahel ja suurele rahvaarvule, kes elab ohutsoonis.



Ilm vaheldus kiiresti, seda võib ka järgnevatelt piltidelt näha. Meil otseslt külm ei hakanud, kuid selleks tuleb mäge vallutades valmis olla.







Järgmisel pildil vasakul on tipus asetsev kividest suveniiride ja jookide müügipunkt. Joogikaart sisaldas vett, mis oli veinihinnaga ja kuulsat "Lacryma Christi Del Vesuvio" veini, mis oli kirvehinnaga.


Tagasitee oli mõnes mõttes isegi keerulisem tõusust. Pidevalt toimus jalataldade laavavakivi massaaž.
Kinnise jalanõuga ei oleks seda probleemi olnud.



Poiss oli koolis õppinud, et madalaimad rünkpilved on kahe kilomeetri kõrgusel. Tema küsimusele, miks need pilved meit madalamal on jäin vastuse võlgu. Muuseas küsija ise on ka pildile jäänud.











Bussipeatuses tuli veidi oodata, sest üks noor neiu meie grupist oli kadunud. Veidi aja pärast selgus, et ta oli teiselt poolt ,äge laskunud tavaparkimisplatsile. Üks MersuJeepBuss saadeti talle sinna järgi. Meid pakiti olemasolevatesse tihedamalt.


Tegin läbi esiakna ühe klõpsu ja pakkisin aparaadi kotti.



Kes vähegi pildistamisega tegelenud on aimab juba, et sooritasin ühe oma elu suurimatest vigadest.
Bussijuht pidurdas järsult, sest keset teed istus mingi imelik triibuline loomake. Suuruselt oli ta rebasest veidi väiksem. Bussikaaslaste küsimuse peale, mis elukas see on, teatasin: Vesuuvi rottjänes.
Seejärel tegin teise vea teatades, et selle nimega looma ikka vist ei ole olemas, sest mõni hakkas seda nime juba märkmiku kirjutama. Selle asemel oleksin võinud üritada teda pildile saada.

Juba kodus olles üritasin edutult netist seda kummalist looma leida.
Kõige sarnasema leidsin aadressilt: http://globalwahrman.blogspot.com/2013/11/rodents-of-unusual-size-found-in.html Tegemist on miljonite aastate eest välja surnud itaalias elanud siili eellasega

http://globalwahrman.blogspot.com/2013/11/rodents-of-unusual-size-found-in.html

Ainuke mis muret valmistas, et meie poolt nähtud loom oli triibuline ja nägi "nunnum" välja. Täna järsku taipasin, aga see oli selle looma poeg. Või oli tegemist siiski Vesuuvi rottjänesega?

P.S. kui kellelgi meie bussist õnnestus seda loona jäädvustada või teab muidu kellega tegemist, andke palun teada.

Lingid:
Vesuuvi rahvuspark (ing k.)
Juhised iseseisvaks Vesuuvi külastamiseks (ing. k).

Kas teadsite, et järgnev laul "Funiculì, Funiculà" valmis 1880 aastal Vesuuvi köisraudtee valmimise puhul (helilooja Luigi Denza) . Naapoli murdes tähendabki pealkiri - funikulöör üles, funikulöör alla. Köisraudtee kahjuks hävines 1944. a. purskes.

Kuus aastat peale laulu valmimist külastas itaaliat Richard Strauss. Arvates, et see on Naapoli rahvalaul. kasutas ta seda meloodiat oma teoses "Aus Italien".  Denza andis asja kohtusse ja Strauss oli sunnitud valuraha maksma. Sellest ja teistest kogemata juhtunud "Funiculi Funicula" plagiaatidest
täpsemalt  loe wikipediast (inglise k.)




P.S. Kuu aega peale selle postituse avaldamist ilmus eesti meedias ühe eesti ajalehe itaalia reisikirjeldus. Seal on samuti kirjutatud selle laulu seosest vulkaaniga. Mainin seda fakti, et te ei arvaks, et ma sealt sealt copy-paste-modify tegin. Vastupidist ma tõestada ei saa, kuigi on veel mõned kokkulangevused huvitavatest ja mittetuntud faktidest, mis mu itaalia postitustes on.

Postita kommentaar