Esimeses osas mainisin, et lõunanaabrite rongidest tuleb omaette postitus, siin see on.
Järjekordse külastuse kuupäevaks sai 19. september väga mitmel põhjusel.
Esiteks kevadest sügiseni toimub Gulbenes iga kuu kolmandal laupäeval laat. Link kodulehele.
Asukoht on tavaliselt kesklinnas, seekord oli suurem üritus (tsitaat linna kodulehelt): "Esimene rahvusvaheline kodutootjate ja käsitööliste turg Vanagulbene (Vecgulbene) mõisapargis „Toota ise oma ” kuhu on kutsutud kolme riigi- Läti, Eesti ja Leedu kodutöötajad ja käsitöölised"
Laadal oli näha tõesti ka leedu kauplejaid ja vähemalt üks eestlane, kes kauples omavalmistatud kinnastega.
Vahepeal osa meist kiirustas raudteejaama, sest seal pidi toimuma mitu olulist sündmust.
Gulbene-Aluksne kitsarööpmeline raudtee on 33 kilomeetrine säilinud osa esimeset Liivimaa kubermangu raudteeliinist Valga–Mõniste–Ape–Aluksne–Gulbene-Plavinas (avati aastal 1903).
Link raudtee kodulehele, sealt leiate huvi korral täiendavat infot (läti, inglise ja vene keeles).
Liiklus sel liinil toimub regulaarselt, kaks korda päevas. Kevadsuvisel perioodil haagitakse vahel aga rongi ette diisli asemel auruvedur. Veendusime depoo juures, et katlas oli juba tuli all.
Silt veduri küljelt, valmistatud 1951. a.
Eesti Muuseumraudtee andis lätlastele taastamiseks veduri, mida selle töö eest võib "ajutiselt kasutada". See on juba teine selline leping, eelmine Tšehhi auruvedur töötas Gulbenes peale taastamist 3 aastat ja tagastati siis. Seda vedurit restaureeriti alates aastast 2007. viis aastat ja kohalike depootöötajate sõnul oli see väga keeruline ja täiustamine jätkub pidevalt.
Depoo juures seisab ka üks tavaraudtee koosseis.
Vedurist, mis ootab taastamist, on vagun veel huvitavam. Tegemist on ENSV kõrgete parteitegelaste reisivaguniga. Just nii meile seal ekskursiooni korraldanu ütles. Kahjuks ei teadnud ta, keda see vagun vedas. Ise arvan, et see punaste sametdiivanitega vagun oli Johannes Käbini kasutada. Karl Vaino vagun taastati minu teada Eestis. Pildil olevas vagunis on vist võimalik ka ööbida, sellise info leidsin kohaliku depoo hosteli kodulehelt.
Järgmine pilt on jällegi erilisest sündmusest. Jaama saabus reisirong Riiast.
Aga mis selles, siis nii erilist on. Rongiga tuli viis inimest. Kaks neist suundusid pooljoostes linna poole, ülejäänud otsustasid perroonil tagasisõitu oodata. Neist võib ka aru saada, sest sellest rongist maha jäädes tuleb järgmist oodata täpselt kolm kuud 19. detsembrini. Kes mind ei usu võib eelpool toodud lingilt kitsarööpmelise raudtee kodulehele järgi kontrollida. Auruvedurite sõidugraafiku lõpus on kirjas, et reisirong Riiast saabub 2015. aastal viis korda. Sama info leidsin ka Riia raudteejaama kodulehelt.
Kaks reisirongi Gulbene raudtejaama ees.
Diiselrongi täituvusest ma juba kirjutasin
Väikesel Aluksnesse suunduval rongil oli aga vaba istekoha leidmisega raskusi. Esimene vagun on igapäeva ja juhureisijatele, astud sisse ostad pileti ja sõidad. Järgmisi vaguneid lisatakse vastavalt tellitud gruppide reisijate arvule.
Mis on järgmisel pildil valesti?
Eelmises Läti postituses kirjutasin Stameriena kiriku tipus asuvatest mäekristallidest. Veendusin, et päikesepaistelise ilmaga on vaade neile väga kena. Pilti teha ei jõudnud, sest mul oli vaja rongijaama jõuda.
Järgmised kolm fotot on tehtud varakevadel.
Sellel reisil on ka võimalus rongiröövi ohvriks sattuda. Ainus tingimus, et sa pead olema selle eest varem maksnud. Sel juhul peatavad röövlid metsavahel rongi ja tõstavad sind koos asjadega vagunist välja.
Poolteist tundi ja oldki Aluksnes. Soovi korral võid tunni pärast tagasi sõita. Rong peatud linnaserval, kuid lähedal asuvad paar kohvikut ja üks kauplus.
Piltkaart Aluksnes
See kaart on tavamõistes tagurpidi, põhjasuund on ülevalpool. All on näha tavaraudtee haru, mis suundub venemaale. 2009. aastal avastati, et 77 kilomeetril sellest on relsid kadunud. Uurimine olevat lõpetatud, sest süüdlast ei leitud.
Veel mõned soovitused juhuks kui kavatsete GUlbenet autoga külastada ja teete seda sõites Pihkva - Riia maanteed mööda. Esimesele viidale, mis viitab Aluksne-le võite reageerimata jätta, tee on halb.
Õnneks ei tee seda ka GPS (vähemalt mul ei teinud). Teine ja ka kolmas viit on õiged.
Keerulisem on Aluksne- Gulbene otsaga. Sõitnud Aluksnest läbi on ristee, kus asfaltee pöörab vasakule ja otse viib kruusatee, kuhu juhatab nii suunaviit kui minu puhul ka GPS. See on ligi nelikümmend kilomeetrit võsa vahel looklevat kehva külateed. Hoides vasakule Bauska peale peate paarikümne kilomeetri pärast põõrama premale. See on korralik (läti mõistes) asfalttee ja ainult paar kilomeetrit pikem.
Viimane foto on ühest läti linnast, mis on väga populaarne ristsõnades.
Vihjeks: korra olen seda nime maininud ka käesolevas postituses.
Ei ole välistatud, et see lugu saab kunagi jätku.
Põhjuseid selleks jagub.
- Mitmetest huvitavatest kohtadest on saanud lihtsalt mööda sõita.
- Gulbene laadal müüakse megahäid marineeritud suitsukanakintse
- Ma ei ole kunagi sõitnud rongiga, mida veab auruvedur
Postita kommentaar