Blogi fotodega loodusest ja reisidelt. Koos jutuga ja vahel ka ilma.

pühapäev, 3. juuli 2016

Stockholm 3

+ No comment yet

Postituse 3 osa on 3. juulist.

Ärkasin üles  väljast kostuva automootorimöirge ja kummivilina peale. Välja jõudnud nägin ühte Ferrari 360 -t kurvi taha kaduvat.  Teisi kahtlusalusi läheduses ei paistud. Ju siis oli kellelgi vajadus hommikul kell 5 Ferrariga driftimiseks.

Hommik oli kena, peaaegu pilvitu taevas. Tõin fotoaparaadi ja tegin mõned fotod, üks neist tiitelpildiks.  Juurdlesin veidi, kas laeva kõrval seisev palmisaar oli hotelli initsiatiivil sinna tekitatud (veetud), et ikka kahetärnimõõdu välja annaks. Või oli see linna soov mingil põhjusel lõunamaafeelingut lisada?

Eemalt hakkas kostma lähenevat mõnusat tümakat. Esialgne mulje oli nagu Bay City Rollers ja ELO oleks ühinenud ja hakanud rootsikeelseid kugusid tegema. Hiljem kodus olles avasin rootsi popmuusika edetabeli ja seal ta oligi - Håkan Hellström hoopis. Kui leian ka loo, lisan selle nime.

Koos musaga lähenes ka umbes kümneliikmeline noorteseltskond. Ilmselt tulid läheduses asuvast (laev)klubist, mille summutatud tümps öö läbi kostis.
Pildile sain neist kaks viimast, kes olid kogemata sihilikult seltskonnast veidi maha jäänud.


Järgmine tõus tekile oli enne kaheksat. Minu tähelepanu pälvis laeva ees seljaga minu poole seisev naispolitseinik. Ta oli sisse võtnud klassikalise lahinguvalmiduse asendi. Teate küll - jalad  õlgade laiuselt harkis, jalalabad nurga all, vasak käsi puusas, parem kabuuri lähedal.

Pildistada ma teda ei julgenud. Küll aga isikut, keda ta pingsalt jälgis. See oli üks n.... (oi pagan peaaegu oleksin välja kirjutanud). Nimetame teda lihtsalt Ae. Ja see Ae tassis ühte võret.



Minu segadus suurenes veelgi, kui avastasin, et seda tegevust jälgivad eemalt veel kolm politseid.
Üks neist oli jalgrattaga, teine mootorrattaga ja kolmas Segwayga. Kõige tõenäolisem tundus variant, et on käivitatud suuroperatsioon võrede kokkuostja tabamiseks. Mine tea võibolla on Ae ümbervärvatud ja kollase hame alla on peidetud mikrofon,

Edasine tegevus kinnitas, et minu oletus oli veidi eksklik. Olin isegi eelmine päev ju näinud suurt plakatit toimuvast triatlonist.




Käisime vahepeal linnas hommikueine järgi. Pilt tagsiteelt sillalt meie asundusele.


Ilm oli ilus, nautisime seda laeva ninas. Samal ajal otsisime ikka veel puuduvat andmesidet. Kõne teenusepakkuja abitelefonile aitas. Androidil tuleb otsida menüüst Andmerändlus ja võtta ära linnuke valiku "Rändlus EL piires - kasuta välismaal kohalikku võrguteenuse pakkujat" eest. Iphonel on see kuskil Interneti all ja EU ga seotud.

Kuidagi turvalisem tunne hakkas, kui side tööle hakkas ja teada sain, et X arvule sõpradele meeldib, et ma siin olen.

Pilt pakpoordist.



Teiselpool jätkus triatlon


Segwayga polis.



Suundusime linna. Meil oli ostetud metroo 72 tunni pilet. Seepärast vahelduseks sõitsime ühte lõpppeatusesse, sõime jäätist, pildistasime trammi ja tulime kesklinna tagasi.


Seejärel kordasime eilset teekonda sõites laevaga Grõna Lundi. Siin droonivõte, meie laev on keskel, oleme kohe sadamasse jõudmas.


Kui keegi kahtles selles droonijutus siis põhjusega. See foto on tehtud eelmise Stockholmi külastuse ajal Fjällgatanilt.

Tivoli turvakontroll oli eilsest tõhusam. Veenduti et mul on kotis ainult fotokas, riiete alla midagi peidetud ei ole ja pääsesin sisse.





Meie üllatuseks ei olnud tivolis oluliselt vähem rahvast.  Laste atraktsioonide juures isegi rohkem.
Eelnev rahvavaba foto on tänavast, millele külastajatel sissepääsu ei olnud.

Laval oli juba aparatuur showks valmis



Ka esimesed fännid olid kohal.


Samuti hakkas silma turvateenistuse suurem aktiivsus võrreldes Deep Purple kontserdiga. Esinemispaigaga piirnevad söögikohad olid platsist barjääridega eraldatud. Arvata võib, et eile väljus asi veidi kontrolli alt.

Otsustasime tähistada algavat sündmust veidi pidulikuma õhtusöögiga. Juba eelmine päev hakkas silma koht nimega Classic Cafe. Esialgu oli probleemiks ainult rootsikeelne menüü, kuid kassast leiti ka ingliskeelne variant. Samuti selgitati kuidas tellitu kätte saab. Makstes anti meile aparaat, mille nimetus oli tšekil Puk. Välimuselt meenutas see taserit ja hakkas vilkuma, piiksuma kui  portsud valmis. Eestis pidi Vapianos sarnane süsteem olema. 

Istekoha leidsime väljas. Kõrval asuvalt platsilt kostus taustaks salsat ja tangorütme, seal õpetati rahvale neid tantse. Veidi panime mööda menüüga. Lisaks põhiroale tellitud salatitaldrikud olid nii suured, et kahjutundega pidime fetajuustusalatist osa järgi jätma.



Oli aeg minna üritusele, mille pärast olime selle reisi  ette võtnud. Seee on väärt eraldi postitust. Link sellele on lõpus

Tagasitee pakkus võrratuid vaateid loojangueelsele ja järgsele Stockholmile.



Etteruttavalt mainin, et ööbimine oli tunduvalt rahulikum eelmisest, rahvast oli vähem ja edasitagasi trampisid nad ka tunduvalt vähem.


Link järgmisele postitusele (Status Quo)