Ilus südasuvine päikesepaisteline päev. Lõuna pool oli taevas huvitav pilvemoodustis, mille otsustasin jäädvustada.
Kantküla, Viru Jaagupi ja sealt edasi Simuna poole.
Sõitsin mööda ühest vanatädist. kes veidi küürakil käbedalt edasi astus. Peatusin, pakkusin küüti.
"Kas Näduveresse saab?"
"!?"
"No see on Kantküla lähedal."
"Kuulge tädike, pöörake ots ringi, Kantküla on hoopis vastassuunas."
"Mis sa noormees seletad, Simunast läbi ja vasakule"
"Minu teada on küll Viru Jaagupi läbi ja otse."
Ma ei kasuta oma pildistusreisidel põhimõtteliselt GPS-i. Põhjus on vist sells, et päikese ja kõhutunde järgi sõites on aega ringi vaadata ja ka tee jääb meelde. Pealegi mis sihtkoht GPS-i panna.
Tädike küsiski kohe:
"Aga kuhu ise sõidad?"
"Ausalt öeldes, ei tea. See pilv oleks vaja kätte saada, et seda piltistada."
"Aga see ongi Näduvere, Kantküla kandis"
Kuskil teeristis, kus näitas Kantküla 16 km. Otsustas tädike, et läheb maha.
"Pea kinni pojake, lähen leedi minia juurde"
Pärast küll selgus, et Leedi oli kohanimi.
Veel tekkis vaidlus, sest vanatädi keeldus väljumast kui ma tema pakutud 2 eurost münti vast ei võta. Lubasin talle, et kui ta tasuta sõita ei taha, võin sinna tagasi viia, kuskohast peale võtsin. Nagu ka mõnel varasemal korral, see nipp aitas.
Jõudes Kantküla 2 -te, meenus mulle kohe, et olen sealt ennegi läbi sõitnud. Pöörasin paremale Jõgeva peale.
Tegin kiirpeatuse Laiuse lossivaremete juures.
Seda pilti olen töödelnud stiilis, mida ma ise nimetan "naivistlikuks realismiks".
Ajalises järjestuses tuleb nüüd esimene foto. Esimeseks panen omaarust seeria parima pildi sel põhjusel, et see blogi avalehele satuks. Tehtud on see Palamuse - Voore kandis.
Sellelt pildilt paistab ka vihmasadu. Edasi sõites sattusin ise sellesse, Voore-s oli väga tugev sadu ja välgud sähvisid.
Vihmapilvest läbi sõitnud, võtsin suuna kodu poole. Tahtsin veel jäädvustada seda pilve Peipsi kohal.
Tükk mõtlemist, kuskohast seda teha. Ida- Eesti vallad ja maakonnad kõik räägivad, kui oluline neile Peipsi on ja kuidas kõik tehakse turistide kohalemeelitamiseks.
Samal ajal on Mustvee ja Vasknarva vahel umbestäpselt viis kohta, kus sa pääsed vabalt järve äärde.
Järgnev foto ei ole tehtud üheski neist. Kuid ma ei ütleks, et see ligipääs väga vaba oli. Seljataha jäi kohaliku "kalakuninga" häärber, mille aias kihutasid kaks väga tigehäälset ja tigeda pilguga koera.
Ega peremehe enda pilk ka leebem ei olnud (häält ta õnneks ei teinud).
Foto tegemiseks läksin päris kaugele vette. Pildistades kuulatasin kogu aeg tahtmatult, mis seljataga toimub, ega koeri "jalutama" ei lasta.
Postita kommentaar