Ce poste est sur village Pariisi , situé en Estonie
Selle foto allkirjaks (ja kogu postituse pealkirjaks) võiks olla: "Pühendatud sügisele"
Eelmisest postitusest võite lugeda selle päeva esimesest poolest. Pealkiri väljendab lihtsalt sihtkohta, kuhu ma soovisin välja jõuda. Pariisi küla ümbrus pakub rohkesti võimalusi jäädvustada ilusat loodusvaadet. Tiitelfoto on tehtud Porkuni - Saksi maanteel. Päris aus olles on ka pealkirjas veidi intrigeerivat sõnademängu. Selle tagajärjel kirjutasin ka esimese prantsuskeelse (ma loodan) lause, sest peale postituse avaldamist hakkas statistika näitama prantsuse lugejate suurenenud huvi minu blogi vastu.
See pilt jäädvustatud sõitsin Pariisi ja pöörasin küla keskel paremale. Saldas teeristil asub kena post, mille sarnast võib kohata linnades, maakohtades aga tunduvalt vähem. Pühapäevaturistil on kohe selge pilt kus mis asub.
Järgmine pilt on tehtud Neeruti Eesjärve ääres.
Peatus Mädapea tammikus.
Seejärel võtsin suuna kodu poole. Sõmeru ristis hääletas noor neiu, kes soovis jõuda Jõhvi. Lubasin, et veidi edasi ikka saab. Sämi risti jõudes mõtlesin, et võin koju minna veidi pikemat teed pidi ja sõitsin otse edasi. Põhjuseks oli asjaolu, et hääletanu tundus olevat päris ära külmunud.
Edasi sõites selgus, et ta oli juba neli tundi Tallinnast teel olnud. Oma sõnul oli ta internetist otsinud kedagi, keda saaks aidata. Et ta emakeel ei ole eesti keel, reetis asjaolu, et ta rääkis seda nagu õpiku järgi, ei mingit slängi ega kõnekeelseid väljendeid. Selgus ka, et meie ühine huvi on looduse pildistamine. Mulle andis ta Pentaxi kasutamise kohta kaks nõuannet, millest esimene toimis. Kes on lugenud mu eelmist postitust, siis kirjeldasin kuidas minu aparaat raketibaasis "segaseks läks". Seda ravis korraks fotoka aku väljavõtmine. Ilmselt oleksin ma ka selle peale tse tulnud. Teist nõuannet ei ole veel proovinud, nõuab veidi eeltööd.
Sihtpunktis peale Vokat tegin sellise pildi ja sõitsin kodu poole.
Tagasiteel mõtlesin selle veidi kummalise teekaaslase üle. Üheltpoolt tundus nagu veidi abituna ja Virumaal paistis ka esimest korda olevat. Teiselt poolt õhkus temast harukordset meelekindlust.
Millegipärast tekkis mul selline tunne, et olen osalenud maailma veidi paremaks muutmises. Natuke jabur väljend aga paremini ma seda sõnastada ei oska.
Postita kommentaar