Valik ajakirjanduses ilmunud artikleid Uljastest aastaist 1930-34. Artiklid pärit dea.digar.ee arhiivist.
Päewaleht, nr. 211, 2 august 1935
Tallinnast Uljastele (Sonda)
Minek Tallinnast 4. augustil kell 7.00, Ülemistelt 7.18, Tapalt 9.00. Rakwerest 9.35, tulek Uljastele 10.00, Sonda 10.10. Tagasi Sondast samal päewal kell 18.40, Uljastelt 18.50. Raktverest 19.25. Tapalt 20.02. tulek ülemistele 21.29 ja Tallinna 21.41. Sõiduhind sinna-tagasi Kr. 1.60.Uljaste järw on kaunimaid järtvi Wirumaal. Uljastes suured veespordipidustused. Järve ääres tantsupõrand. Tantsuks 2 orkestrit. Kalaõngitsemine wöimaldatud.
Päewaleht, nr. 162, 19 juuni 1940
Jooks ümber Uljaste järve
Sonda spordiseltsi poolt korraldati murdmaajooks ümber Uljaste järve, millest osa võtsid kohalikud ja ümbruskonna org. võistlejad. Jooksu võitis Kiviõli mees Kriisa, ajaga 14,5. Teiseks tuli Tõemets ajaga 15.0. Maa pikkus oli umbes 4 km rasket murdmaad.
Kaja, nr. 46, 24 veebruar 1931 tr. 1
"Miss Uljaste" jäi walimata.
Auhinnaks määratud kook oli külapoiste poolt ära söödud.
Neil päewil korraldasid Pada wallas, Uljaste küla nooremad kohaliku „missi" walimise suuremal simmanil.
«Jury", mis koosnes wiiest wanemast naisest, ilmus kohale, kaasa tuues auhinnaks «missile" koogi.Eitede tähelepanelikud pllgud jälgisid kogu õhtu noori tantsupõrandal kuni hilisõhtu tunnini, kui teatati, et jury tahab otsust langetada, üks jury liigetest läks kooki panipaigast tooma ära, kuid üllatuseks oli see kadunud. Noormehed olid selle kasutanud wiina juurde suupisteks. Jury liikmed tegid pikad näod ja ei teatanudki oma otsust. Nii jäigi miss Uljaste walimata.
Virumaa Teataja, nr. 106, 23 september 1930
Huwitaw kuristik Uljastel.
Uljaste külas, Malwa talu lähedal asub kuristik, milline kõik liigweed endasse neelab. Kord sattus pesukurikas lähedat asuwast tiigist jookswa weega kuristikku. Ligi pool aastat hiljem tuli aga too ese kolme kilomeetri kaugusel teiselpool kõrget mäge asuwast allikast jälle päevavalgele. Sarnaseid asju on hiljemgi toimunud, kuid millegipärast on kuristikku lastud asjad võrdlemisi kauem teel olnud.
Virumaa Teataja (1925-1940), nr. 82, 25 juuli 1933
Wirumaa weespordi keskuseks tõotab kujuneda Uljaste järw.
Järwel käiwad wastawad ettewalmistustööd.
Wiimasel ajal on'tihti lugeda kohalikkudes ajalehtedes kirjutusi Wirumaa spordiseltside tegewusetusest, rohtunud staadionidest ning noorte sportlaste arwu wähesest juurekaswust eriti «kergejõustiku aladelt, rääkimata weesportlastest. Wiimaste puudulik juurdeikasw on arwatawasti seletataw seega, et Wirumaa suuremate weekogude juures asuvad seltsid rahalise kitsikuse tõttu pole smttnud ehitada weespordiks tarwisminewad ujumissildu, hüppetorne jne.Wirumaal weespordi elustamise küsimust on nüüd hakanud korraldama Sonda hariduse ja spordi selts, seades omale ülesandeks weespordi baasiks „ettewalmistada" Uljaste järwe, mis asub 3,5 klm. Sonda jaamast. Järwes on leitud suurepärane koht ilusa liiwase põhjaga ja aeglase kallakuga, kuhu tänawu kewadel püstitati 10 m. kõrge hüppetorn. Nii ujumissillad kui ka hüpetorn on warustatud hüppelaudadega. Walmis saades eeltöödega ning leides rohkesti weespordist huwitatuid selts «pöördus palwega Wirumaa spordinouniku hra J. Metsatalu poole ujumisinstruktori wäljasaatmiseks.
10, juulil algaski kursus «kolmes grupis — meestele, naistele ja poistele. Knrsus peeti hra Hütti poolt. Samal ajal hra Ütt korraldas kursuse pesapalli alal. Hiljuti käisid 'kohapeal olukorraga tutwunemas spordinõunik ja mitmed weespordi tegelased Narwast. Oldi rahul hästi walitud weekoguga ning määrustele wastawalt jävrel ehitatud ehitistega. Lahkudes Sondast mainitud spordi tegelased lubasid eeltöid teha seks, et Uljaste järwel peetakse edaspidi kõik Wirumaa weespordi wõistlused, sest teist sellesarnast ja sobiwat järwe warustatud wastawate ehitustega Wirumaal ei leidu.
Uus Eesti, nr. 158, 15 juuni 1940
Klvlõll-Uljaste vahel algab pussiühendus.
Pühapäeval algab Kiviõli—Uljaste vahel pussiühendus, millega tööstusaleviku ja ümbruskonna suurearvulisel elanikkonnale õnnestub veeta nädalalõppu Uljaste järve ääres. Ühenduse sisseseadmine tööstuse lähima veekogu ja tervisliku männimetsaga oli Kiviõli elanike igakevadiseks unistuseks. Kuigi varem mõned organisatsioonid ja töölisnõukogu küsimuse päevakorrale võtsid, ei saadud siiski kavadest kaugemale.Nüüd on algatuse enda kätte võtnud kohalik ärimees V. Kõrs, kes ühendusepidajaks kokuleppele jõudnud Virumaa tuntud bussiliinide pidaja j. A r a k a g a. Kava kohaselt tahetakse Uljaste tänavu muuta ajakohaseks Kiviõli ja Sonda ümbruse elanikkonna puhkeaja veetmise kohaks, sisse seada rannaorkester ja muud ajakohased meelelahutused.
Sakala, nr. 118, 10 oktoober 1934
Uus põlevkivikaevandus rajamisel
Uus kaevandus rajatakse Sonda» Kabala ja Aseri piiridesse ning võtab oma alla 4000 ha. Aseri tsemendiwabriku ümber koondunud ringkond uuris Sonda-Kabala rajooni maaalasid juba mõningaid aastaid. Uurimise alla wöeti maa-ala Sondast kuni mereni. Sellel maaalal asub ka Uljaste järw. Maaalal on nüüd toimitud täpsemaid uurimistöid, mtille Põhjal koostatud täpsed plaanid, mis wõiwad tulewikus aluseks saada uuele tööstuspiirkonnale.Aseri tsemendiwadriku ümber koondunud ringkond Pidas 1927. aastal läbirääkimisi ühe Saksa firmaga, kes kawatses rajada uut kaewandust ja' pidi ühtlasi asutama öliwabriku Aseri ruumidesse. Kuna algas majanduskriis, siis sakslased loobusid edaspidistest läbirääkimistest. 1931. aastal alati uuesti maapinna uurimistöid. Kawakindlalt uuriti läbi maad 2009 ha ulatuses, Leiti, et pölewkiwi leidub sellel maaalal küllaldaselt selleks, et siia rajada uut Pölewkiwi kaewandust.
Esialgselt tuleks alata töid põhja pool Tallinn-Narwa raudteeliini. Sellel maaalal asuv Uljaste järw tuleks lasta kniwaks. Järwe kõrge asendi tõttu on see kergesti teostataw. Kui wõimaldub rajada uut tööstust, siiskawatsetakse Aseri wabriku hoonetesse rajaba õliwabrikut. Põlekiwi wedu wabrikusse toimuks Aseri-Sonda raudteed mööda ehk jälle otseteel laewal. üksikasjalikud ettepanekud uue pölcwkiwikaswanduse rajamiseks ja öliwabriku asutamiseks Aseris esitatakse majandusministeeriumile arwatawasti lähemal ajal.
Postita kommentaar